Artellid

Artellide aeg (1940-1959)

Nõukogude perioodi alguses toodeti Eestis mänguasju vähe ja juhuslikult. Lisaks sõjast tingitud raskustele muutis olukorra keerulisemaks ka eraisikutele kuulunud varade natsionaliseerimine. Kuni 1941. aasta juunini riigistati rohkem kui 900 tööstuskäitist ja ligi 1000 kaubandusettevõtet, nende hulgas olid ka mänguasjatootjate varad. Riigistatud tootmisvahendite baasil moodustati lisaks suurematele tööstustele, nagu näiteks „Tartu Linna Tööstuskombinaat”, „Norma” ja „Tartu Kammivabrik”,  hulgaliselt väikesi käsitöönduslikke ettevõtteid ehk artelle.

1940.-1941. aastatel tegutses näiteks Tallinnas kaks mänguasjade tootmisele spetsialiseerunud artelli: „Laste mänguasjad” ja Mänguasjade Valmistajate Artell „Mäng”. Mõlema toodanguks olid nukud, nahkkarud ja puidust lelud.

Sõjajärgsel perioodil andsid vaid üksikud artellid põhitoodanguna välja mänguasju. Üks nendest oli „Laste Rõõm” Tallinnas Dunkri tänaval, kus valmistati nukke, puuhobuseid, liivavorme ja nukuvankreid.

Enamasti kasutati artellides mänguasjade valmistamisel põhitoodangu praaki või jääke. Toorainete valik oli siiski mitmekesine: „Loov Töö”, „Lembitu” ja „Hoog” kasutasid puitu, „Tegur” kummi ja pappmassi ning bakeliidist lelusid tootsid artellid „Estoprodukt” ja „Presto”. Huvitava materjalina kasutati Pärnus tegutsenud artellis „Kodu” väikeste loomafiguuride valmistamisel naiste sukkpükste toormaterjali - kapronit.

1950. aastatel kasvas mänguasjade tootjate hulk ja tootmise maht ning valik muutus mitmekesisemaks. Näiteks tulid müügile keraamilised linnukujulised viled artellist „Šamott”, laste triikrauad „Elektrometallist”, pehmed mänguasjad artellist „Utiiltoode” ja tõukerattad artellist „Terasmööbel”.

Artellid eksisteerisid keerulisel perioodil: sel ajal reorganiseeriti ettevõtteid korduvalt liitmiste, lahutamiste ja ümberjagamiste teel. Eesmärgiks oli suurettevõtete loomine tööjõu ja tootmisvahendite kontsentreerimise läbi. Artellid likvideeriti lõplikult 1. jaanuariks 1959.