Norma

Tootmiskoondis "Norma"

„Norma” ajalugu ulatub juba 1891. aastasse, mil Herman Taube ja Paul Starr asutasid Tallinnasse 4 töölisega plekitoodete ja kroomlitograafia töökoja. Aja jooksul jõudis ettevõte vahetada paar korda omanikku ja nime („Zvezda”, „Dedalus”). 1931. aastal sai asutuse nimeks „Norma”.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist ettevõte natsionaliseeriti, samas sai alguse selle laienemine. 1940. aastal ühendati AS „Norma” ja „G. Linkholmi plekitööstus” Natsionaliseeritud Aktsiaseltsiks „Norma”. Ettevõtte põhitoodanguks olid plekk-karbid ja plekist mänguämbrid lastele. 1945.-1946. aastal laienes „Norma” veelgi, siis liideti ettevõttega veel mõned tollased artellid.

1960. aastal hakkas „Norma” esimesena NSV Liidus tootma elektromehaanilisi mänguasju. Kõigepealt jõudsid patareidel töötavatest toodetest müügile autobuss, tank ja laev.

1961. aastal võeti seni vaid plekist esemeid tootnud „Normas” kasutusele plastmass. Kuna plastmass on lihtsamini töödeldav kui plekk, sai võimalikuks mänguasjade tootmismahu suurendamine. Mänguasjade puhul hakati plastmassi kasutama eelkõige autokabiinide valmistamisel. Lihtsamad detailid tehti jätkuvalt plekist.

1965. aastal liideti „Normaga” Karksi Tekstiilivabriku puitmänguasjade tsehh, kus toodeti muuhulgas juhiga traktoreid ja raketikandjaid. Aasta hiljem, 1966. aasta mais, alustas tööd Rakvere tsehh, kus valmistati peamiselt mänguasju, näiteks plekist furgoonautosid.

1970. aastate alguses hakati Normas valmistama mikromootoreid, millega pandi esimesena NSV Liidus alus mikromootoriga elektromehaaniliste mänguasjade tootmisele. Mikromootoreid kasutati näiteks erinevate mänguautode mehhanismides.

1980. aastatel hakkas „Normas” mänguasjade tootmine vähenema ning põhitoodanguks kujunesid autode ohutusrihmad. Mänguasju valmistati siiski vähesel määral 1996. aastani, mil lõpetati viimase mänguasja „Exil mänguruum” tootmine. Täna kannab ettevõte nime AS „Norma” ning seal valmistatakse ainult autode ohutusrihmasid.